Archived: PUUD

09.06 – 01.07.2017 Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja galerii, Nikolai 27. Näitus “Puud”.
Grupinäitusel „Puud“ osalevad neli kunstnikku, kes seotud puudega esmalt nime kaudu: Eda Lõhmus, Jane Remm, Hando Tamm ja Kristina Tamm.
Näitus käsitleb inimese suhteid metsa ja puudega. Usk metsa pühadusse ja kaitsesse näib eestlaste jaoks olevat säilinud läbi sajandite tänase päevani. Pool Eestimaast on kaetud metsaga, igaühel meist on metsaga kontakt ja oma suhe. Eestlase jaoks igapäevane harjumus metsas käia ja metsa lähedal elada on maailma kontekstis elitaarne luksus. Kas me aga tegelikult ikka oleme see metsarahvas, kellena armastame end kujutleda? Tänapäeva linnastunud maailmas on paljud metsast võõrdunud, mets võib noorema põlvkonna jaoks tähendada hoopis hirmu ja ebamugavusi. Ka Eesti metsamaastik on intensiivse raie tulemusena muutumas, pidev majanduskasv tahab metsast tulu võtta. Kaob mets, kaob ka harjumus metsas käia ja metsaga seotud tavad.
“Puu funktsiooniks on alati olnud maha raiutud saada.” Joke Schauvliege, Belgia keskkonnaminister
Eda Lõhmus (s. 1978) vaatleb metsaihaluse ning puhtusele ja steriilsusele orienteeritud  maailma kokkupuutepunkte ja kokkupõrkeid. http://edalohmus.wix.com/eda-lohmus
Jane Remm (s. 1978) porteteerib metsa – muutumises olevat elurikast keskkonda ja selle tähendusi inimestele. http://www.janeremm.ee/
Hando Tamm (s. 1980) jälgib maalides puude erinevaid olekuid, funktsioone  ja transformatsioone tuha ja kõduni. https://www.facebook.com/tammhando/

MEEDIA: Lapsepõlvemetsa kaart, “Pärnu Postimees” 13.06.2017 Anete Kruusmägi, reporter

Nelja kunstniku näitus “Puud” viib vaataja otsejoones lapsepõlve, vihtlema, metsa ja võssa. Metsa kujutavad kunstnikud maalidel, joonistustel, videotes ja installatsioonides. Mida nad taotlevad? Mida nad tahavad, et see näitus külastajatega teeks? “Et nad läheksid metsa,” vastab Hando Tamm muheledes.

Töid eksponeerivad Hando Tamm, Kristina Tamm, Eda Lõhmus ja Jane Remm. Rääkisin pikemalt neist kahega. Saadjärve äärest pärit Hando Tamm tunnistab, et on pigem võsainimene. Remm peab end looduseinimeseks, keda on mõjutanud bioloogidest pereliikmed. Varem pole Remm ega Hando Tamm loodustemaatikat kunstis puudutanud.

Idee tekis kunstnikel täpselt kaks aastat tagasi, siis kui metsateema polnud Eestis veel teravalt päevakorral. Kuid sellel on eellugu: nimelt jalutasid puunimelised tegelased kord mitu aastat tagasi Tartus. “Siis tekkis selline mõte, et oh, me oleme ju nagu rühmitus Puud,” meenutab Remm. Hiljuti tuli see idee kunstnikele meelde ja nad võtsidki asja ette.

Näituse tutvustusest leiab hämmingut tekitavad Belgia keskkonnaministri sõnad “Puu funktsioon on alati olnud maha raiutud saada”. Ilmnes, et ütluse korjas üles Eda Lõhmus, kes viimasel ajal tegutseb rohkem Belgias. “Kui ta meile seda eelmisel aastal rääkis, oli see ikka šokk. Kuidas see võimalik on, et keskkonnaminister midagi sellist ütleb?” arutleb Remm.

Metsateema on eestlased kaheks jaganud: leidub nii tulihingelisi metsakaitsjaid kui inimesi, kes astuvad välja praeguse metsapoliitika kaitseks. Kunstnikud sel teemal selget seisukohta võtta ei soovi, vaid lasevad hoopis töödel enda eest kõnelda.

“Huvitav on lugeda mõlema poole argumente. Mõlemad põhjendavad. Aga mina olen rohkem liigirikkuse poolt,” selgitab Remm.

“Väga oluline on, et inimene ei peaks end ainult metsaomanikuks ja see poleks vaid inimeste pärusmaa. Ei tohi unustada, et seal elavad loomad ja linnud,” leiab Hando Tamm.

“Mets on terviklik ökosüsteem,” toonitab Remmgi ja räägib siis, kuidas mõne teooria järgi oleks keskkonnale kasulikum, kui kõik inimesed hoopis linnas elaksid. Nii kasutataks vähem transporti ja see häiriks loodust vähem. “Selleks et inimene loodust hindaks, on vaja loodusega koos kasvada ja märgata, et on olemas teisedki liigid,” arvab Remm.

Kunstnikud seda just teevadki: kes käib marjul, kes teeb vihtasid, kes otsib metsast kaadreid, mida hiljem maalida.