Archived: HALLI VARJUNDID | SHADES OF GRAU

19.10-11.11.2017. Pärnu Linnagalerii, Uus tn. 4 “HALLI VARJUNDID” / “SHADES OF GRAU” ehk 25 Grau nimelist kunstnikku maailma eri paigust.
Ebatavalise kuraatorikontseptsiooniga rahvusvaheline näitus toob Pärnu Linnagaleriisse kokku kunstnikud, keda ühendab esmapilgul vaid autorite nimi (Grau) ja armastus kunsti vastu. Enam kui aasta tagasi Grau nimelistele kunstnikele loodud Facebooki gruppi kogunes väga erinevaid loomeinimesi üle maailma. Grau nimi pärineb peamiselt Saksamaalt ja ajaloolistelt katalaani ja Hispaania aladelt (Guerau, Gradum), aga ka juudi kogukondadest, kust on nimekandjad rännanud nii Lõuna- kui ka Põhja-Ameerikasse.Grau nimeliste kunstnike seltskonda kuulub nii silmapaistvaid feministliku kunsti esindajaid (Elulália Grau – Katalaani üks esimesi feministliku kunsti kästilejaid), installatsioonikunstnikke ja skulptoreid (Anna-Lena Grau, Patty Grau, Pamela Grau, Rubén Grau), aga ka kaasaegseid maalijaid, kes on püüdnud maalikunsti avardada pisut laiemaks kunstiliigiks kui tasapinnaline pilt seinal (Cornelius Grau), performance’ikunstnikke ja filmitegijaid (Mia Grau, Janet Grau jt) aga ka helikunstnikke (Mathieu Grau).  Teoseid on eksponeeritud kuueteistkümnelt kunstnikult Saksamaalt, Argentiinast, Katalooniast, Prantsusmaalt ja Ameerika Ühendriikidest. Väljas on aga ka üheksa valitud kunstniku biograafiad-portfooliod.
Kuigi teoste valik on tavalises kuraatoripraktikas sellistel alustel “juhuslik”, siis sellegipoolest võib pidada näituse kontseptsiooni väga mitmekihiliseks. Ühest küljest arutleb näitus autoripositsiooni üle tänases kunstimaailmas, kus peale postmodernistlikku autori hukutamist (a la Roland Barthes’i lääne kultuuriruumi mõtlemist väga palju mõjutanud essee “Autori surm”, 1967) on olnud romantilise kunstniku kui loojamüüdi asemel rõhk kunstil endal ja ideede vabal levikul, omastamistel, viitamistel, kordustel, paroodial jne. Teisalt võib leida näituselt vihjeid korruptsioonikriitikale kui tänases kunstimaailmas, eriti just pisikesel Eesti kunstimaastlikul, aktuaalsele teemale. Kolmandaks võib ka näituse ideestikkust leida paraja annuse absurdi – teemat, millele ongi suur osa kaasaegsest kunstist viimasel kümnendil keskendunud.

Näituse kuraator: Jan Leo Grau, konsultant: Marian Kivila, graafiline disain: Indrek Aija
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital

MEEDIA:

Video: Pärnu linnagalerii näitus tõi kokku Grau-nimelised kunstnikud üle maailma, ERR 23.10.2017

http://kultuur.err.ee/638212/parnu-linnagalerii-naitus-toi-kokku-grau-nimelised-kunstnikud-ule-maailma

“Graude Gräu”, Postimees 19.10.2017, Sandra Jõgeva

«Halli varjundid» on naljakal välkideel baseeruv, omamoodi tobe, aga samal ajal heal tasemel nüüdisaegset kunsti pakkuv rahvusvaheline grupinäitus.

Kontseptsioon on lihtne ja omamoodi punk: kuraator Jan Grau, kunstnik, kes koos Marian Kivilaga seisab Avangardi galerii taga, on interneti kaudu üle aasta otsinud kogu maailmast kunstnikke, kelle perenimi on Grau nagu temalgi, ja nendega suhelnud. Loodi isegi vastav Facebooki grupp.

Grau-nimelisi kunstnikke on näitusel väljas 25: eksponeeritud on 16 kunstniku reaalsed teosed. Neid toetavad stiilselt kujundatud planšetid, mis tutvustavad peale eksponeeritud kunstnike üheksa Grau loomingut portfooliotena. Siinkohal komplimendid näituse graafilisele disainerile Indrek Aijale!

Kuna osalejaid on nii Euroopast kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, on Pärnu linnagaleriis pilt sõna otseses mõttes kirju, moodustades siiski tasakaalustatud terviku. On esindatud äärmused: ameeriklanna Janis Grau akvarellis maalitud pisikesed postkaardid õige natuke Georgia OʼKeeffeʼi meenutavate lilledega ja Kataloonia esimene feministina tõlgendatav kontseptuaalse kunstniku ja sellisena väga tuntud Elulalia Grau videoinstallatsioon.

On noor sakslane Cornelius Grau oma lõbusate naiivpopilike puuskulptuuridega ja ameeriklane Arthur Grau, kelle looming on üldiselt nii kontseptuaalne, et koosneb näiteks meilivahetusest Forbesi maailma rikkaimate nimekirja kuuluvate inimestega. «Halli varjunditel» on tal väljas stiilsed mustvalged fotod … inimeste hingeõhust.

Leidub veel tuntud kontseptualiste, näiteks argentiinlane Ruben Grau oma naelte installatsiooniga. See ei takista näituse kuraatorit Grau-nimelise disaineri riidepuud välja panemast. Aga näeb veel traditsioonilist pisiplastikat nagu USA Patty Grau pronksskulptuurid, mida ei sega kõrvalsaalis eksponeeritud eksperimentaalne helikunst (Mathieu Grau Prantsusmaalt/Andorrast). Varjatud absurditunnetus saadab kogu väljapanekut halli varjuna.

Idee teha näitus kunstnikest, keda ühendab vaid perenimi, on esmapilgul üks käsitus muude hulgas, aga tundub siiski üle võlli jabur, vihjates, et hea maitse piiri võivad ületada mõttedki. Ka ideed võivad vaid asjatundlikule pilgule selgesti eristuvalt olla kas kitš või camp.

See väikese eelarvega, kuid ilmselgelt suure lõbuga tehtud näitus mõjub ühtaegu nii kuraatorinäituse paroodia kui ka iroonilise kommentaarina nii mõnelegi aktuaalsele ühiskondlikule probleemile. Üks selliseid on kahtlemata korruptsioon, milles Eesti kunstimaailm on viimastel aastatel ülejäänud sootsiumile kiiresti järele jõudnud.

Üks viise, kuidas korruptsiooni rahvusvahelise indeksi järgi mõõdetakse, on samas riiklikus ettevõttes töötavate sugulaste arv. Ühiskondades, kus esineb rohkem abielusid ja naine võtab mehele minnes kaasa nime, on seda teha äärmiselt lihtne: tarvitseb vaid samasugused perenimed kokku lugeda.

Eestis, kus abielu hakkab populaarsust kaotama, eelistatakse vabaabielu ja üle poole lastest sünnib väljaspool ametlikku kooselu, on sugulussidemete tuvastamine väljastpoolt juba peaaegu võimatu. Selleks et teada inimeste eraelulisi sidemeid, mis võivad laieneda professionaalsele väljale, peab Eestis olema insaider.

Näitusel osalevad Graud ei ole suure tõenäosusega kuigi lähedased sugulased. See nimi on peamiselt pärit Saksamaalt ja jidišikeelsetest juudi kogukondadest, kus sõna Grau tähendab halli, aga ka ajaloolistelt Kataloonia ja Hispaania aladelt.

Varsti lisandub kunstnikest Graudele kunstiteadlane Grau: nimelt tegi kuraator Jan Grau oma elukaaslasele ja koostööpartnerile Marian Kivilale näituse avamisel telekaamerate ja fotoaparaatide ees abieluettepaneku. Loomulikult sobis see ühtaegu nii seebiooperlik kui ka elu ja kunsti piire segav kontseptuaalne žest näitusega nagu valatult.