Archived: IN Graafika HEAVENS UNDERGROUND

21.07 – 11.08.2018 Pärnu Linnagalerii, Uus tn 4
In Graafika “Heavens Underground”
Avamine pühapäeval kell 16.00.
Näitusel osalevad kunstnikud:
Hansina Iversen, Randi Samsonsen, Jóhan Martin Christiansen (Fääri saared) Antti Laitinen (FIN)) Marita Isobel Solberg & Trond Ansten (NOR), Rasmus Dano (DEN), Morgan Schagerberg & Jenny Berg (SWE)
Avaperformance: Maija Kivi (FIN) Nathan Hendrickson (US/DEN) Hyunji Park (KOR)

   

MEEDIA: IN Graafika korraldajad mõtlevad suurelt

Anu Jürisson, kultuuritoimetaja, Pärnu Postimees 20.07.2018

https://parnu.postimees.ee/5799030/in-graafika-korraldajad-motlevad-suurelt

Al Paldrok nendib, et ainsad sellised suured galeriiruumid on linn tekitanud Esplanaadi 10sse, ent paljudel kohalikel kunstnikel puudub võimalus seal töid näidata.

Taevas maa all ehk “Heavens Underground” – sellist pealkirja kannab täna paljudes Riia galeriides näituste avamisega startiv kunstifestival IN Graafika, mis homme ja ülehomme kordab Põhjamaade kunstnike osalusel samasugust performance’i-dega avamisrallit märksa väiksemas linnas Pärnus.

Juba praegu on igas eas huvilistel võimalik kaasa lüüa ja graafikatehnikaid katsetada Pärnu kunstnike majas töötubades. Suurem tegevus hakkab aga pihta homme kell 16, kui Pärnu keskraamatukogus avatakse näitus “Soviet Time. Heavens Underground” Leonhard Lapini, Tõnis Laanemaa, ­Jüri Arraku, Peeter Alliku ja Evald Okase osalusel.

Kell 21 võib aga minna uudistama kultuuriklubisse Tempel, sest seal astuvad rahva ette performance’i-kunstnikud Rootsist, Soomest, Islandilt, Norrast, Taanist ja Fääri saartelt.

Festival jätkub ülehomme kell 16 ja tasub kunstnikega linnas kaasa kõndida, sest ühtejärge avatakse õhtu jooksul näitused Pärnu linnagaleriis raekojas, Endla teatris, linnaruumis ja kunstnike majas.

Festivali eest vedavad pärnakad Al Paldrok ja Taje Tross teeksid enda kinnitusel hoopis grandioossemaid graafikanäitusi festivali raames Riia kõrval Pärnuski, kui siin kunagi peaks valmima viimasel ajal palju kõneainet pakkunud uus kunstihoone. Sest keskraamatukogu väike koridor ja linnapea kunagine kabinet vanas raehoones on selleks ikka väga kammerlikud ruumid.

“Sellel festivalil on potentsiaali ­teha suuri näitusi ja noh, Riias on need ette võetud,” möönis Paldrok festivali eel Põhjamaade kunstnikega Pärnu kunstnike maja hoovis õhtusöögiks ­liha grillides.

Kui vihjan Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja hiljuti leheveergudel aetud jutule, kui keeruline on linna­galeriisse raekoja teisele korrusele keerdtreppi pidi raskeid kujusid vinnata, muheleb Paldrok rõõmsalt ja ütleb, et sellepärast näebki IN Graafika ajal raskemaid teoseid raamatukogus. Ent kõige kiuste linnagaleriiski.

“Vaata, kus meil siin istuvad tugevad päevitunud ülakehaga mehed – nad viivad igasuguse skulptuuri üles. Just tassisime Templisse suuri metallkonstruktsioone. Nemad ei tee lihtsalt performance’it nagu meie Non Grata, mis põletab midagi või kedagi. Ei! Nemad tassivad rauda. Kõik need inimesed tahavad teha oma tööd, kunst on nende kirg, nende püha tee ja mitte ükski trepiaste ja liftide puudumine ei saa neid kõrvale hoida sellelt missioonilt, mis neil on ühiskonna harimisel!” lausub vestluspartner.

Ent lisab siis tõsinedes: “Aga kui me tahame teha suuri näitusi nagu Eesti kujurite näitus, siis me tahaks siia tuua suured võimsad ninasarvikud ja Kalevipojad, sõidutada viiemeetrise kuju autoga otse saali. Ja kui me paneme need välja, siis Pärnu rahvas tuleb ja on kohe vormiusku.”

Paldrok nendib, et ainsad sellised suured galeriiruumid on linn tekitanud Esplanaadi 10sse, ent paljudel kohalikel kunstnikel puudub võimalus seal töid näidata.

“Ma üldse ei taha, et uue kunsti muuseum ära kaoks ja toetan täielikult selle olemasolu, aga mitte teiste kunstiinstitutsioonide arvelt. Selle kõrval oleks kindlasti vaja ruume Pärnu kunsti esitlemiseks ja igasugusteks suurteks näitusteks, mida siinse publikuni saaks tuua. Ja selles mõttes oleks kunsti­hoone ehitamine suurepärane,” jätkab IN Graafika korraldaja.

“Sest see, millest lähtub ka meie tegevuskunstifestival Diverse Universe, on see, et maailmas peab valitsema mitmekesisus ja liigirikkus. Ei ole nii, et nüüd me jätame vaalad ja delfiinid alles, aga kilu ja särg võivad ära surra, sest nad on liiga väikesed. Nii oleks võinud eestlased ammu ajaloo prügikastis olla, aga näe, ikka vintsklevad siin nagu ogalik Läänemere mudas,” lõpetab ta filosoofiliselt.